top of page
Thori_CVI_21042021-12copy0.jpg

 BIOMETAANI TOOTMINE

thori tanklad

BIOMETAAN ON 100% KESKKONNASÕBRALIK TAASTUVKÜTUS.

Biometaan on maagaasi kvaliteedinõuetele vastav gaasilises olekus taastuv kütus, mida toodetakse hapnikuvabas keskkonnas biolagunevatest jäätmetest, reoveest ja reoveesettest, põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning erinevat päritolu biomassist kääritamise teel. Biometaan on 100% keskkonnasõbralik taastuvkütus, selle põhikomponent on metaan (CH4), mida on Eestis toodetud biometaanis üle 97%, täpselt nagu maagaasiski.

Biometaan ja maagaas on kasutatavad samades seadmetes, neid võib üksteisega asendada ja omavahel  igas vahekorras vabalt segada. Põhimõtteline erinevus biometaani ja maagaasi vahel on nende päritolus, maagaas on fossiilne ja biometaan on taastuvkütus. Maagaasi põletades tekib atmosfääri CO₂ juurde, biometaani põletades CO₂ atmosfääri juurde ei teki, sest see biometaani põletamisel tekkiv CO₂ on biomassi kasvades atmosfäärist taimede poolt seotud. 

Transpordis kasutatav biometaan surutakse kokku 200-250 bar rõhu alla, sellepärast on tanklas selle õige nimi surubiometaan (CBM - compressed biomethane). Kui biometaaniga sama kütteväärtusega fossiilne maagaas surutakse kokku 200-220 bar rõhu alla, siis seda kutsutakse surumaagaasiks (CNG - compressed natural gas). Eesti CNG tanklates müüakse reeglina ainult CNG või CNG ja CBM segu.

Ainult
Thori Tanklad OÜ maagaasi torust sõltumatutes tanklates on müügil 100% kodumaine taastuv gaasiline transpordikütus ehk surubiometaan.

Täna kasutatakse Eestis kogu toodetud biometaani transpordis kodumaise taastuvkütusena, et saavutada EL kohustus, et transpordis kasutatavatest kütustest oleks 14 % toodetud taastuvatest allikatest vastavalt EL Taastuvenergia Direktiivile (
RED II).

thori disainid (12).png

Võrreldes bensiini ja diislikütuse põlemisega on metaangaasi (metaangaasiks nimetame siis nii maagaasi kui biometaani, kuna nende keemiline koostis, kütteväärtus ja põlemisomadused on samaväärsed) arvestuslik koguemissioon väiksem – õhku paisatava tahmaosakeste kogused on olematud ja vääveldioksiidi kogused on vaevumärgatavad.

Metaangaasi põlemine tekitab võrreldes bensiiniga koguni 60% vähem süsinikoksiidi, 50% vähem süsivesinikke ja 45% vähem lämmastikoksiide.

JÄÄTMETEST KÜTUSEKS.

thori disainid (13).png

TOOTMIS-PROTSESS.

Biometaan on maagaasi kvaliteedinõuetele vastav gaasilises olekus kodumaine taastuvkütus (metaani CH4 sisaldus >97%), mis saadakse biogaasi puhastamisel ja CO₂ eraldamisel biogaasist.

Biogaasi toodetakse biolagunevatest jäätmetest, reoveest ja reoveesettest, põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning erinevat päritolu biomassist. Biogaasi tootmise kõrvalsaadus on kääritusjääk (bioon), mis on nii vedelas kui tahkes olekus ja see on samade toitainete sisaldusega, nagu sõnnik ehk siis orgaaniline, looduslik väetis. Seega, toormeks on jäägid ja toodanguks on biogaas ja looduslik väetis ja jääke ei ole: kui see pole ringmajandusest, siis mis on?

BIOGAAS

Biogaas on anaeroobse kääritamise teel saadud gaasiline kütus, mis koosneb 50 – 70% metaanist (CH4), 30 – 40% süsinikdioksiidist (CO₂) ja teistest komponentidest nagu N₂, O₂, NH4, H2S. Biogaasi on võimalik saada loomuliku protsessi käigus soodest, rabadest ja prügilatest ning spetsiaalseid kääriteid kasutades sõnnikust, reoveest, rohtsest biomassist ja teistest biolagunevatest jäätmetest. 

Biogaasi “toodavad” samad bakterid, mis lagundavad taimset toorainet lehma maos. Seega on kääriti justkui lehmamao tingimuste imiteerimine: temperatuur peab olema 37-40°C, hapnikku ei ole ja tooraine käib ringi.

Saadud biogaasi kütteväärtus jääb enamasti vahemikku 5-7 kWh/m3, sõltuvalt metaani sisaldusest antud biogaasis, mis omakorda sõltub kääritatava materjali toitainete sisaldusest, niiskusest ja jäätme tüübist. Eesti toodetakse biogaasi soojus-ja/või elektrienergiaks.

jaam1.jpg
viljandimaa-koksvere-kula-siimani-biometaanijaam-84554457.jpg

BIOMETAAN

Biometaan on aga puhastatud biogaas, mis sisaldab 96-99% metaani ja on maagaasiga võrdse kütteväärtusega, olles kasutatav kõikjal, kus täna kasutatakse maagaasi. Biogaasi puhastatakse vesipesu, keemilise pesu, vahelduvrõhu või membraanpuhasti meetodil, mille käigus eraldatakse biogaasist süsihappegaas ja teised ühendid, et saadud biometaan vastaks maagaasi kvaliteedi nõuetele, eelkõige seetõttu, et siis on biometaan vabalt sisestatav ja segatav maagaasiga maagaasitorus ning ka transpordis on kõik sõidukid arvestatud kasutama surumaagaasi või surubiometaani CNG/CBM tanklates. 

bottom of page